Haljala kogudusele kuulunud kabel seisis Käsmus juba kaugetel aegadel.
Omaette on Käsmu kogudus alates 1945 aastast. Praegune, põhiliselt kohalike meremeeste ja talunike kulul ehitatud kirikuhoone on siin juba kolmas. Ehitamist alustati 1863, pühitsemine oli 1864 aasta suvel (täpse kuupäeva kohta ei teata olevat andmeid, kuid kabeli 75.aastapäeva peeti 6 augustil).
Õblukese haritorniga palkhoone on arhailine, lihtne ja väike, ning võib arvata, et ta sarnaneb mingil määral oma eelkäijatega. Kirikuruumi katab suhteliselt madal talalagi. Väga lihtne altarisein on klassitsistliku kujundusega, moodustades range raamistuse maalile „Kristus ristil“ (1893, maali autori nime ei ole teada, kuna kunstniku signatuur on vaid osaliselt loetav). Altarist põhjapoole jääv kantsel on lihtne tisleritöö, nii nagu pingidki (neis on kohti 130-le kirikulisele).
Seevastu lõunapoolse pingirea ette seatud orel näeb välja ülitore ning omab põnevat ajalugu. See muusikariist, mis Käsmu võis jõuda 1896 aastal, osteti Kadrina koguduselt ja Jaan Timoleon kohendas ta sobima siinsesse madalasse kirikuruumi. Orel on aga varemgi rännanud ja ümber ehitatud olnud. On selgunud, et XIX sajandi keskel Gustav Normanni poolt ümber ehitatud pilli valmistas Johann Andreas Stein 1813.aastal Tallinna Rootsi-Mihkli kirikule, jättes kasutusse pedaali tuulepõhja ja viled eelmiselt, võib olla Christoph Meinecke orelilt, mis hüüdis juba XVII sajandi keskpaiku Tallinna Nigulistes. Need oreliosad väikeses Käsmu rannakirikus oleksid seega vanimad kogu Baltikumis.

Allikas: Villu Jürjo ja Sirje Simson. Viru praostkonna kirikud. EELK Viru praostkond. Kristlik kirjastusselts Logos. 2003